Aino Järvesoo elulugu

Aino Järvesoo

23. sept. 1910 - 2. veebruar 2003

Aino Järvesoo (neiuna Promm) sündis 1910. aastal Tallinnas, õppis Hans Kubu eragümnaasiumis ning astus 1929. a. Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda, spetsialiseerudes etnograafia erialale. Veel täiendas ta end Soomes, Saksamaal ja Rootsis õppides.

1938. aastal kaitses Aino magistrikraadi etnograafias ning abiellus 12. märtsil 1938 agronoom Elmar Järvesooga.

Teise Maailmasõja ajal lahkus ta Saksamaale, hiljem edasi Ameerika Ühendriikidesse. 1971. aastal kaitses Aino Järvesoo Massachusettsi ülikooli juures doktorikraadi pedagoogikas ning kuni 1977. aastal saabunud pensionieani töötas samas assistent-professorina.

Aino Järvesoo alustas maalimist 1978 aastal Soomes, kasutades väga erinevaid tehnikaid ja stiile. Temast jäi maha arvestatav kunstikogu sisaldades maale ja tekstiile, mis annavad tunnistust väga mitmekülgsest ja loomingulisest isiksusest.

Eesti iseseisvuse taastamise järel oli tema esimene heategevusprojekt Harku järve äärde ehitatud luterlik kirik. Leides, et missioon eesti rahva püsimajäämise huvides nõuab pidevat kodumaal elamist asus ta 1996. aastal elama Tartusse Baeri tänavale üliõpilasselts Liivikale ostetud majja.

Aino Järvesoo andis Eestis elades omakasupüüdmatult kogu oma varanduse ning vaimujõu eesti rahva püsimajäämise ja parema tuleviku nimel.

Vaatamata kunstliku viljastamise kulukusele ja protseduuri kõrge ebaõnnestumise võimalusele toetas Järvesoo lasteta abielupaare. Tänu annetustele sündis siia ilma 156 last ning hinnanguliselt kulus heateoks kokku kolm miljonit krooni. Nelja miljoni krooniga lõi ta Tartu Ülikooli juurde oma abikaasa Elmar Järvesoo mälestusfondi, eesmärgiga aidata kaasa Eesti rahvastiku ja tema tervisliku seisundi taastamisele.

Aino Järvesoo testamendi täitja Olev Saksa sõnul annetas Järvesoo heategevaks otstarbeks kogu oma varanduse üle kümne miljoni krooni.

President Lennart Meri andis Aino Järvesoole 2. veebruaril 2001 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi.