Koolilõuna retseptikonkurss

Koolilõuna retseptikonkursil võivad osaleda kõik Eestimaa koolid, lapsevanemad ning lapsed ise – kõik kellele on laste tervis ja toit südamelähendane.

Konkursil osalemiseks on vaja panna kokku terve koolinädala näidismenüü, mis oleks vaheldusrikas ja samas lihtne ning mis mahuks koolilõuna maksumusse. Täna on see 11 krooni ja 73 senti ühele lapsele.

Menüü kalkuleerimisel tuleb aluseks võtta 100 lapse toiduhulk.

Eelmisel aastal viis Aino Järvesoo Mälestusfond koolilaste seas läbi küsitluse, millest selgus, et koolilõuna lemmikuteks  on makaroniroad ning mannavaht. Ühtlasi leidis enamik kooliõpilastest, et koolitoit peaks olema tasuta.

Tervislikku ja maitsvat koolitoitu saab pakkuda ka väheste rahaliste vahendite korral tänu kokkade heale fantaasiale ning motiveeritusele. Konkursile laekuvate retseptide ja menüüde valik ongi abiks kõigile Eestimaa koolidele. “Oleme enam kui veenudnud, et see konkurss toob hulga häid ideid, mida kavatseme koguda meie kodulehele http://ainojarvesoofond.blogspot.com/. Sealt saavad koolikokad ja majandusjuhid valida uusi retsepte mis värskendavad laste toidulauda,” usub Liis Tappo-Treial.

Konkurss kestab Vabariig aastapäevani, mille eel kuulutatakse välja võitjad ja avaldatakse konkursi tulemused. Parima koolilõuna väljamõtleja saab auhinnaks reisi Brüsselisse.

Retsepti luues pea meeles:
menüü peab sisaldama 5 PÄEVA LÕUNAT
Toidust peab jätkuma 100 LAPSELE
Ühe toidukorra kogumaksumus 1173 KROONI

  Retsepte saab saata liis.tappo@gmail.com 

Oma nägemuse maitsvast ja tervislikust eesti toidust valmistasid noored Põhjaka mõisa noored kokad. Nende poolt kasutatav toidutoore on alati lokaalse päritoluga ja värske, ning sellest valmistakse lihtsaid ja ehedaid, aga maitsvaid roogi. Just sellistele põhimõtetele peaks vastama ka üks kõigile koolilastele tasuta koolilõuna!

Aino Järvesoo 100.



Oma elu viimastel aastatel “igale Eesti lapsele 1000 krooni” nõudmisega tuntuks saanud ja Eesti jätkusuutlikkuse heaks erinevate projektide läbi 20 miljonit krooni annetanud Aino Järvesoo pärandist ja selle ideede kaasaegsest rakendamisest kõneles Euroopa Parlamenid liige Siiri Oviir. Oviir rõhutas oma sõnavõtus Aino Järvesoo klassikaliste pereväärtuste ideid ning tõdes, et paljud Eesti lapsed ei kasva terviklikus peres, kuna praegune riigi sotsiaalpoliitika ei soosi vanemate abiellumist. “Kui vallaslaps saab kaks korda nii suurt lastetoetust kui abielus kasvav laps, siis pole paljud vanemad motiveeritud oma abielu riiklikul tasandil fikseerima ning elu on näidanud – vabast suhtest on lihtsam minema jalutada, kui kooselust, mis allkirjaga kinnitatud.”



Eesti Naistearstide Seltsi president dr Helle Karro kõneles Aino Järvesoo kunstliku viljastamise kampaania tähtsusest läbi naistearsti pilgu. Proua Järvesoo toel nägi ilmavalgust 156 kunstlikult viljastatud last, ent tema tegevuse tähtsus oli pigem läbimurre, mis viis kunstliku viljastamise riiklikul tasandil finantseerimiseni.



Aino Järvesoo missiooniga jätkab tema mälestusfond

3.mail 2009. aastal asutati MTÜ Aino Järvesoo Mälestusfond, mille eesmärgiks on jätkata doktor Aino Järvesoo algatusega suurendada kõigi ühiskondlike vahenditega sündivust ning toetada laste kasvamist haritud ja eetilisteks inimesteks.

Aino Järvesoo Mälestusfondi eesmärk on hoida üleval ühiskonna meelsust, et ka rasketel aegadel ei langeks laste tulevik eelarve tegijate esimeseks ohvriks.

Aino Järvesoo on eestlaste mällu jäänud mitme algatusega.
Tema toel sündis siia ilma 156 last, kelle vanematel ta aitas kunstliku viljastamise kulud katta.
Riigilt palus ta aga, et senine lastetoetus 150 kroonilt tõuseks igale lapsele 1000 kroonini kuus. Üheksa aastat peale Aino Järvesoo algatatud kampaaniat “Igale lapsele 1000 krooni kuus” leidub aga otsustajaid, kes võrdlevad lastetoetusi lennukilt külvatava rahaga.

Aino Järvesoo Mälestusfond töötab selle nimel, et Eesti ühiskonnas saavutataks konsensus selles osas, et koolis käivaid lapsi tuleb toita tervisliku koolilõunaga, nende haridus peab olema tasuta ning ükski laps ei tohi jääda koolist kõrvale vaid pere raske rahalise olukorra tõttu.

Aino Järvesoo Mälestusfondi lõid Liis Tappo-Treial (liis.tappo@gmail.com), Euroopa Parlamendi saadik Siiri Oviir ning ajakirjanik Inga Raitar.

Proua Järvesoo pärandas meile oma missiooni, kuid mitte raha. Kogu oma varanduse rakendas Aino Järvesoo juba eluajal Eesti laste, noorte ja perede elujärje parandamiseks. Kui Sina hea sõber leiad, et Aino Järvesoo missioon vajab edasikandmist ja soovid meid selles aidata, siis oleme iga toetusavalduse eest tänulikud.

MTÜ Aino Järvesoo Mälestusfondi arve Nordea Pangas 17002866824.

Aino Järvesoo viimane läkitus

Viimne läkitus
Alljärgneva teksti soovis professor Aino Järvesoo avaldada 8. veebruari Postimehes.

Avalik pöördumine erakondade esimeeste Siim Kallase, Tunne Kelami, Ivari Padari, Juhan Partsi, Villu Reiljani, Edgar Savisaare, Tiit Toomsalu jt poole.

Kas Teie erakond tunnustab, et valitsus «…peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade», nagu see on kirjutatud EV põhiseaduse preambulasse? Viimastel aastatel on tehtud jõupingutusi informeerimaks teid eesti rahva tervise ja sündimuse olukorrast. Ent näib, et seda probleemistikku ei peeta Eesti poliitilistes ringkondades oluliseks. See selgus eriti 14. septembril 2002. aastal Tartu Ülikoolis peetud demograafiafoorumil «Viimane eestlane». Ametlik poliitika näib soosivat autogenotsiidi ehk vaikset väljasuremist.

Kui 1989. aastal moodustasid kuni 15-aastased 23% kogu rahvastikust ehk 372 000 noort, siis 2002. aasta alguses oli noori 138 000 võrra vähem, millest paratamatult tuleneb, et 20 aasta pärast on Eestis 65 000 potentsiaalset sünnitajat vähem ja samavõrra vähem on ka tööealisi noori mehi. Praeguse tervisepoliitika jätkumisel on pooltel tulevastest noormeestest tõsiseid tervisehäireid.

Kõik toodud andmed pärinevad Eesti statistikaameti, sotsiaalministeeriumi ja konjunktuuriinstituudi regulaarselt ilmuvatest ja internetis kättesaadavatest andmekogumikest.

Kui tahame olla riik, mis on magnetiks suurtele kestvatele välisinvesteeringutele, siis ei või me täna jääda kaduvaks rahvaks, vaid peame tegema kõik selleks, et säilitada ja kasvatada oma inimkapitali.

Kui me tahame saada atraktiivseks turismimaaks, siis ei tohi me jääda aidsi leviku kiiruse poolest esikohal olevaks riigiks maailmas. Samuti ei taha me jääda oma naaberrahvastele odava alkoholi imedemaaks.

Aateliste inimeste defitsiit muudab Eesti paratamatult eesmärgita tühermaaks.

Eesti demograafilist kriisi ei ole põhjustanud teised rahvad. See on täielikult meie endi tekitatud ja kriisist väljatulek on meie endi kohus. Ka kõige grandioossem välisabi ei saa muuta meie rahvuslikku hoiakut perekonna loomise suhtes. Ainult teie, härrad riigimehed, saate seda teha. Olge mehed! Peatage riigi ja rahva allakäik!

Selleks ootab eesti rahvas teilt poliitilist tahet ja rahvuslikku kokkulepet, aga ka ajakirjanduses avalikku vastust küsimusele: mida Teie erakond on teinud ja teeb edaspidi selleks, et tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade?

Vastust oodates jätan oma rahva saatuse teie hooleks.

Lugupidamisega Aino Järvesoo veebruar 2003

Aino Järvesoo elulugu

Aino Järvesoo

23. sept. 1910 - 2. veebruar 2003

Aino Järvesoo (neiuna Promm) sündis 1910. aastal Tallinnas, õppis Hans Kubu eragümnaasiumis ning astus 1929. a. Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda, spetsialiseerudes etnograafia erialale. Veel täiendas ta end Soomes, Saksamaal ja Rootsis õppides.

1938. aastal kaitses Aino magistrikraadi etnograafias ning abiellus 12. märtsil 1938 agronoom Elmar Järvesooga.

Teise Maailmasõja ajal lahkus ta Saksamaale, hiljem edasi Ameerika Ühendriikidesse. 1971. aastal kaitses Aino Järvesoo Massachusettsi ülikooli juures doktorikraadi pedagoogikas ning kuni 1977. aastal saabunud pensionieani töötas samas assistent-professorina.

Aino Järvesoo alustas maalimist 1978 aastal Soomes, kasutades väga erinevaid tehnikaid ja stiile. Temast jäi maha arvestatav kunstikogu sisaldades maale ja tekstiile, mis annavad tunnistust väga mitmekülgsest ja loomingulisest isiksusest.

Eesti iseseisvuse taastamise järel oli tema esimene heategevusprojekt Harku järve äärde ehitatud luterlik kirik. Leides, et missioon eesti rahva püsimajäämise huvides nõuab pidevat kodumaal elamist asus ta 1996. aastal elama Tartusse Baeri tänavale üliõpilasselts Liivikale ostetud majja.

Aino Järvesoo andis Eestis elades omakasupüüdmatult kogu oma varanduse ning vaimujõu eesti rahva püsimajäämise ja parema tuleviku nimel.

Vaatamata kunstliku viljastamise kulukusele ja protseduuri kõrge ebaõnnestumise võimalusele toetas Järvesoo lasteta abielupaare. Tänu annetustele sündis siia ilma 156 last ning hinnanguliselt kulus heateoks kokku kolm miljonit krooni. Nelja miljoni krooniga lõi ta Tartu Ülikooli juurde oma abikaasa Elmar Järvesoo mälestusfondi, eesmärgiga aidata kaasa Eesti rahvastiku ja tema tervisliku seisundi taastamisele.

Aino Järvesoo testamendi täitja Olev Saksa sõnul annetas Järvesoo heategevaks otstarbeks kogu oma varanduse üle kümne miljoni krooni.

President Lennart Meri andis Aino Järvesoole 2. veebruaril 2001 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi.